Montpellier

Üleeile, laupäeval käisin belglase Eline’iga Vahemere-äärses Montpellieris, mis jääb Toulouse’ist idapoole ja enam-vähem 250km kaugusele. Kahjuks randasid me siiski vaatama ei läinud, sest juba tänavate vahel puhus tuul 15 m/s, aga erinevalt Nizza kandist peaksid sealsed plaažid olema liivased.  Selles kaunis päikeselinnas on kõik majad, trepid ning tänavad kollakad-beežid ning üldine mulje jäi hästi viisakas ja väljapeetud, kuid natuke kodusem kui Bordeaux. Lisaks peaks seal suhtearvu järgi olema (21% linnarahvastikust) teisena kõige rohkem üliõpilasi Prantsusmaal, järgnedes Poitiers'ile.

Hommikul startisime Toulouse’ist juba seitsme paiku jällegi covoiturage’iga ja teekond läks üllatavalt kiiresti, sest ma magasin päris sügavalt terve aja. Kui kohale jõudsime, siis võtsime rongijaamast kaardid ja avastamisretk võis alata. Päeva esimese poole jalutasime ringi ja tutvusime üsna pisikese linna vaatamisväärsustega (olgugi et ta on suuruselt 8. linn, siis keskus oli ikka täitsa väike). Pärastlõunal käisime Polygone’is šoppamas. Siis selgus ka, et meie õhtune covoiturage on tühistatud, kuid me ei teinud sellest suuremat paanikat, vaid mõtlesime, et ehk siis jääme sinna ööseks. Õnneks paari tunni pärast siiski suutsime endale leida juhi, kes meid koju tagasi viis. Pärast poodides käimist olime pikast päevast üsna väsinud ning otsustasime lubada endale korraliku õhtusöögi peaväljaku ehk La place de la Comédie’ restoranis. 

 Nii ilusad trammid!!!

 Palace Royale du Peyrou

 Arc de Triomphe

 Õnnelik Eline Belgia delikatesse nähes

 Peaväljak

Toulouse’i jõudsime tagasi alles pärast keskööd. Ja üllatavalt tundus ilm siin palju soojem.