Ajal on tiivad!

Kuna ma pole siin eriti oma külastustest, sündmustest ja üritustest rääkinud, siis nüüd pärast peaaegu kuu aega siinolemist, oleks aeg teha kokkuvõtteid!

Soirée’d, kohvikud, linnas jalutamised ja avastamised, kool, trenn ning kõik muud hädavajalikud toimingud (pesumajas käimine, ühiselamu tolmuimeja kasutamine, söögi ostmine, ühisköögi võlud, prantsuse asjaajamisega tegelemine – kusjuures peagi peaksin saama endale ka prantsuse telefoninumbri) – nii tormabki see aeg siin nädalast nädalatesse. Vaieldamatult mängib esimene nimetatu siin kõige suuremat rolli. Kahju, et ma oma vana mobiili siia kaasa ei võtnud, kuid Eesti sim-kaart jääb mul lihtsalt nii igaks juhuks alati käeulatusse. Kuidas siin üldse näiteks prantsuse pangakaardi tegemine käib? Kuidas käib elamistoetuse taotlemine jne jne? Nendele küsimustele on äärmiselt lihtne vastus: kõik võtab meeletult aega! Näiteks enne oma prantsuse pangakaardi kättesaamist tuli postiga 3 kirja –  pidi netis enda konto aktiveerima, pangas mitu korda kohal käima (ma olin pärast iga kirja saamist pangas platsis nagu viis kopikat) ja lõpuks alles 2 nädala pärast võisin olla uhke plastikkaardi omanik. Elamistoetuse saamisest pole mõtet üldse rääkidagi, sest selle saamise tõenäosus ühe semestri jooksul on üsna minimaalne (soome tüdruk, kes esitas avalduse ja hunnikutes dokumente oktoobris, sai alles praegu teatud osa kätte). 

                     Vein, burritod ja ühe soomlase valmistatud nostalgilised kardemoni-                 kaneelisaiad!

Ühel pärastlõunal käisime raekojas sees (Kapitooliumis) ehk siis linnavalitsuses. Samas hoones asub ka teater. Muide Toulouse’i linnapea on juut Pierre Cohen, kes on ise sündinud Tuneesias ning kuulub sotsialistide ridadesse. Vahel öeldakse, et ta on isegi vasakpoolne radikaal. 

Iga kuu esimesel pühapäeval on peaaegu kõik muuseumid Prantsusmaal tasuta. Seega otsustasime nädal tagasi ühe eesti noormehega, kes siin kohalikus koolis õpib, et täidame oma päeva kunstiga. Kõige parem galerii, kus mu lemmikud impressionistid oma töid eksponeerivad (Degas ka!), on mul veel nägemata, kuid sinna plaanin kindlasti veel sattuda. Moodsa kunsti muuseumis (Les Abattoirs’is) oli remondi tõttu väljapanek üsna kesine ja veetornis paiknev fotonäitus valmistas mulle mõninga pettumuse. Siiamaani ei saa aru, kuidas selle rootsi fotograafi tööd lausa MoMA’s on…Aga augustiinide muuseumis (loe: kloostris) oli see-eest palju vaadata! Ja prantsuse lehttaignast maius jesuite, mis peaks viitama jesuiitide kolmnurgakujulisele mütsile, maitses brunchina ülihästi. 

Ühe õhtu sisustasime tsirkusega, kus esinesid tsirkusekooli õpilased, kes harjutavad publiku ees esinemist ja tase oli üllatavalt hea! Saal oli puupüsti täis…Show lõppes sellega, et kõik pealtvaatajad pidid ise lavale tantsima minema.

                                 Natuke hirmuäratav!

 

Tänane pühapäeva hommik algas aga mõnusa sörgiga mööda kanaleid ja vastutulijaid (õnneks mitte palju möödajooksjaid) oli sadu!!! Pühapäev tundub olevat siin jooksmisele pühendatud ning minul on selle üle vaid hea meel!