Monday 4 February 2013

Mais pourquoi pas?



Mõned tähelepanekud (minu tõsine subjektiivsus):

  • Ei ole võimalik liialdada soovidega „Bonne soirée à vous! Au revoir! À bientôt!  (Ilusat õhtut teile! Head aega! Jällenägemiseni!) Mida rohkem, seda uhkem!
  • Kui soovid minna kitsas kohas inimesest mööda, kuid isegi ei riiva viimast ja sul on täiesti piisavalt ruumi, siis üle huulte peab selgelt kõlama Pardon! Excusez-moi! Parem isegi kaks korda. Muidu oled ikka mats!
  • Siin ei ole normaalset (loe: minu maitsele vastavat) kohvi. Café au lait’sse lisatakse vaid tilk piima ning latte valmistamisel koonerdatakse piimaga või vastupidi priisatakse espressoga. Poest olen koju toonud juba kolm pakki kohvi, iga kord ootusõhinas, aga pärast pidanud pettuma, nii et varsti on mul kapi otsas kohvipakkide ladu. Cappuccino pulbrist valmistatud kohvijook on ainus, mida olen „õige kohvi“ asemel joonud, kuid kes mulle selle vana-hea hommikuse kuuma Presidendi saadab? :))
  • Bisous-bisous-bisous-bisous! Äsja kohtunud võhivõõrale? Vanale krimpsus härrale? Omasooiharast tumedamale kui süsi, kelle ronkmustad juuksed on sirgendatud?  
  • Teenindajad, kes tahavad näidata pealtnäha välismaalasele, et nad oskavad ka inglise keeles Hello! Thank you! Bye! öelda…Milleks?
  • Miks poest ei saa osta ühekaupa topsijäätsist või tahvlit šokolaadi? Viimased on enamasti kolme 100grammise tahvli kaupa. Minul kui maiasmokal on väga keeruline nii palju magusat pikemaks ajaks säilitada!

 ...aga sellest hoolimata on siin prantsuse elul oma võlu mängus ning see võrratu linn hakkab mulle iga päevaga üha rohkem meeldima ja kodusemaks muutuma, kui vaid päike end rohkem näitaks!



No comments:

Post a Comment