Hanna dans la ville rose: Profiter de la vie

Nädal tagasi käisingi Bembergi galeriis ära, mis on minu jaoks Toulouse’i kõige huvipakkuvam muuseum just impressionistide saali pärast. Seal oli meeletult vaadata, kuid eriti meeldisid mulle Pissarro, Sisley, Signac ja Bonnard. Degas väljapanek oli kahjuks esindatud pigem joonistuste kujul. Muidugi ei puudunud ka Monet, Cezanne, Gaugain, Toulouse-Lautrec, Picasso, Modigliani jne. Kusjuures Toulouse-Lautrec ei ole pärit otseselt Toulouse’ist, vaid siit lähedalt Albi linnast, kus asub ka tema teoste kõige suurem kogu.

Nii vastlapäev kui valentinipäev said täitsa õnnelikult mööda saadetud…muidugi senisest rohkem lähedaste ja kodumaa peale mõelduna, aga ça va. Sõbrapäeval läksime soome tüdruku Krista poole, kus sisustasime oma õhtu sangria, veini ning kõige muu hea ja paremaga. Lõpuks vahetasime ka üksteisega kingipakke. Ma sain endale 10 pisikese südamega silikoonvormi, mille saab nii sügavkülma jää tegemiseks panna kui ka trühvlite valmistamiseks kasutada. Ise kinkisin hästi mõnusa kakaojoogi ja vahukommid. Sel päeval sõitsin esimest korda Toulouse’i veloga! Kihutades üle silla ja heites pilgu pimedale, kuid värvilistes tuledes linnale – vot see on kirjeldamatu vabaduse tunne! Ainult ma natuke muretsesin kiivri olemasolu pärast. Mõned autojuhid on päris huligaanid ja rattaga sõidan vaheldumisi jalgratta- kui ka autoteel, sest vahepeal esimene ühineb autoteega.

Kingid jõudsid kohale!

Aga nüüd siis tänase päeva juurde – CARCASSONNE

Kui hommikul oma äratuskella laulmas kuulsin, siis viimane asi, millele mõelda tahtsin, oli see, et pooleteise tunni pärast pean ma juba rongijaamas olema. Nina nohune ja eriti kinni, lihased või nii-öelda kondid valusad, köha, suure tõenäosusega palavikki, aga võtsin end siiski kokku. Nii kui olin õue jõudnud, tundsin end kohe paremini. Eriliselt meeldiv oli sel rahulikul ja tasasel laupäeva varahommikul mööda linna jaama kulgeda, kus boulangerie’d alustavad vaikselt oma tööd, prantslased pakivad tänavatel oma kaupa lahti, kus nädalavahetuseti on turg, linnud siristavad.

Keegi vist oli öösel tänavat puhastanud...

Toulouse'i jaam (Gare Matabiau)

Sõitsime bussiga Carcassonne’i, mis on umbes 100km kaugusel ning ühtlasi ka 3. kõige külastatum koht Prantsusmaal, kuuludes UNESCO pärandisse ja olles ainukesena kõige paremini säilinud keskaegne linn Euroopas (mitte küla) koos kahekordsete välimiste müüridega. Vallutamatu kindlus! Ja Disneylandi konstrueerimisel võeti eeskuju Carcassonne’ist. Kusjuures minnes väravast sisse, oledki nagu linnas (seal tohutult palju kohvikuid ja restorane, suveniiripoode, aga eks vanastigi kaupmeeste elu seal õitses). Müüride vahel oli vana Carcasonne koos 80 püsielanikuga ning üleüldiselt elab seal linnas umbes 45 000 inimest. Kolmekäiguline lõuna oli kaunis – selge taevas, ere ja soojendav päike, vaade mägedele…lisaks maitses toit oivaliselt.

Edasi suundusime paberiveskisse, kus meile seletati kunagist paberitegemise tehnoloogiat ning päev lõppes Montolieu’s, mis on tuntud oma arvukate raamatupoodide pärast. Ja isegi tagasisõit möödus nina vastu klaasi Püreneesid imetledes.

Lõppude lõpuks jäin ekskursiooniga ülimalt rahule, hoolimata oma tõbisest olekust.