Kui hääl on justkui tuulega minema viidud ning vastuseks suudan vaid noogutada või pead raputada, siis praegu on kõige õigem aeg mõningatest seikadest pajatamiseks.
Eelmisel pühapäeval algas nii-öelda integratsiooninädal, kus
esimeseks ürituseks oli planeeritud linnaga tutvumine, millest lühidalt
rääkisin eelmises postituses. Järgmised kolm õhtut olid sisustatud Toulouse’i erinevate
baaridega tutvumisega (minule meenutasid need Tartu põhikohti) ning selle alusel
võiks väita, et öösel ei liigu linnatänavatel eriliselt vähem inimesi kui
päeval. Seda seletab ka asjaolu, et siin õpib rohkem kui 100 000 üliõpilast
(võrdluseks: ainult keskust arvestades elab siin peaaegu 450 000 elanikku,
kuid võttes arvesse ka äärealasid, on oma kodu leidnud Toulouse’is 1,3 miljonit
inimest). Siiski on tegu Prantsusmaa 4. suurima linnaga pärast Pariisi, Lyoni
ja Marseille’d. Muidugi ei ole siin puudust ka immigrantidest, keda lõunapoolt
voorib aina juurde. Neid kutsutakse siin racaille’deks
ehk lihtsalt öeldes prussakateks. Äärelinnas on terved suured betoonplokkidest
majad, kus nad pesitsevad. Uudishimu võttis minus võimust ning ühel
pärastlõunal käisingi sealkandis piilumas, kuidas nende elu välja näeb! Pipragaas
oli mul igaks juhuks taskus.
Kodupeatus
Siin on Toulouse’i metrookaart ning punase ringiga lõunapool
tähistatud need alad, kus ma valgena mustade seas käisin. Minu kodupeatus on
Compans Caffarelli ja juba Capitole’i juures on raekojaplats. Tavaliselt lähen
kesklinna jala, mitte metrooga. A liin ehk punane valmis siis, kui ma sündisin
ning B liin alles 3 aastat tagasi.
Eelmise neljapäeva õhtul toimus korteritevaheline soirée, mille idee oli külastada nii
palju erinevaid kohti, kus teised meie koolikaaslased või ka erasmuslased
elavad. Meie grupp suundus kolme Norrast pärit tüdruku juurde, kelle juures aeg
möödus nii kiiresti, et lõpuks see jäigi meie õhtu ainukeseks istumiseks.
Lisaks arvan, et olen oma valiku ainete suhtes teinud. Koos
minu õppejõu hinnanguga on need järgmised:
- Migration and human rights – äärmiselt kohusetundlik pisike itaallanna välimusega õppejõud, kes jagab iga loengu alguses materjale ja enda konspekte ning meie ettekandeid kuulates nõuab, et teeksime samamoodi lühikese kokkuvõtte, mille ta saab kõikide jaoks välja printida.
- Global approach of development challenges – väga prantslaslik keskealine meesterahvas, kes põhiliselt tahab, et meie kommenteeriksime tema koostatud slaide ja iga vastus temalt on “it’s okay!” / “yes”. Enamjaolt ta nõustub kõigega, mida õpilane välja pakub. Vahel tundub mulle, et ta isegi täpselt ei mõista, mida näiteks Inglismaalt pärit neiu temalt küsis.
- International relations and major security issues in the world today – tõesti huvipakkuv aine ning kindral kui õppejõud sobib sinna valatult. Ainult kui kas või minut hiljaks jääda, siis uksest sisse enam ei pääse…(Muide selles loengus näidati meile ka Pronkssõduri pilti, kuid pikalt ta sellel teemal ei peatunud)
- French – traditsiooniline Lõuna-Prantsusmaa naine, kes kädistab ja naerab.
Kiikasin korraks ka vene poodi - juhuks kui seljanka või Borodino leiva isu peaks tulema
Chocolatine'st ja croissant'ist niisama mööda ei saa vaadata
Brioche ehk muna- ja võirikas sai
Kesklinnas toimub alati midagi!
"Tapamajade sulgemise poolt!"
Kui palju valu te suudate alla neelata?
Uhkes üksinduses kasvan ma...
Pole paha jaanuarikuu!
Päiksepaisteline lõunasöök ehk kolme juustu ja šampinjonidega krepid