Partir, c'est mourir un peu

12. jaanuari varahommikul jätsin mõneks ajaks armsa kodulinnaga hüvasti ja suundusin õppima kevadsemestriks Lõuna-Prantsusmaale Toulouse’i. Lennud läksid üllatavalt kiiresti (Amsterdami 1.50h ja sealt edasi minu sihtkohta 1.30h). Juba keskpäevaks jõudsin päikesepaistelisse roosasse linna. Jah, just roosasse, sest seda kutsutakse teisisõnu ka la ville rose, mis viitab sellele, et paljud majad on ehitatud punastest tellistest. Linna läbib Garonne'i jõgi ning Vahemeri asub kõigest 150km kaugusel, Atlandi ookeanist 300km. 

                                 Garonne

Ühiselamu aadressiga oli tekkinud väike arusaamatus, seega sõitsin esimesega hooga valesse kohta. Ma isegi ei kahtlustanud, et olen hoonega eksinud, sest tänavanimi ja majanumber klappisid sellega, mis mul oli üles kirjutatud. Sealsed töötajad ei leidnud mind aga ühestki reserveeringute nimekirjast. Lõpuks tuli mitmete telefonikõnede abil välja, et mul tuleb minna hoopis südalinnale lähemale tagasi. Seigelnud ja käed kohvriga ringi kolistamisest täiesti väsinud (mul ei ole pikka tõmmatavat sanga, kust kinni hoida), jõudsin lõpuks oma õigesse tuppa! Pisikene kambrikene, aga vähemasti on mul oma miniatuurne WC ja dušš. Minu tillukene linnupesa. :) Ja veendusin ka tõsiasjas, et siin ühiselamutes reeglina ei ole patju ja tekke, muidugi puuduvad ka voodilinad ja köögitarvikuid samuti pole, mis minu arvates võiksid olla välisüliõpilastele kuidagi organiseeritud. Pärast lühikest toaga tutvumist läksin kohe linna avastama. La Capitole, mis on l’hôtel de ville (ehk raekoda) on minu kodule väga lähedal. Läksin alguses sinna metrooga (2 peatust), kuid kõrvaltänavaid kasutades saab jala umbes 10 minutiga.

Õhtul olin päris väsinud, nii et pärast mõningast asjade lahtipakkimist tuli uni kiiresti. Võtsin endale pleedi peale ja ehitasin pehmetest asjadest padja. Öösel hakkas aga nii külm, et selga läks lisaks villasele kampsunile ka jope, kaela sall ja kätte kindad. Pleedi peale panin veel oma talvejaki. Pühapäeval on siin supermarketid kinni, aga esimesel võimalusel lähen kohe endale elamiseks vajalikke asju soetama. 



À bientôt!