C'est magnifique!

15.01

Hommikul ärkasin nüüd oma uue sooja teki all ja lisaks veel kahe pehme padjaga. Vihma sabistas ning kella kaheksa paiku laiutab väljas veel pimedus. Päike tõuseb siin praegusel ajal umbes poole üheksast ja loojub kuue paiku. Ilmad on olnud viimastel päevadel küllaltki heitlikud, kuid muutuvad üsna kiiresti, sest kooli jõudes oli taevas juba helesinine. Mulle meenutavad praegused ilmad siin Eesti aprilli algust, sest õhus on tunda juba natuke seda õiget kevadelõhna ja mõnelpool kuulda ka linnusirinat. Kuid üldiselt on veel suhteliselt külmavõitu…

Eile ehk minu juubelil toimus esimene loeng - Migration and Human Rights. Õppejõud oli ise prantslane-itaallane, kuid rääkis mitteoodatavalt hästi ja arusaadavalt inglise keelt. Tegelikult töötab ta Université de Toulouse II - le Mirail's. Minu kool (Institut d'études politiques de Toulouse) kuulub Université Toulouse 1 Capitole'i alla. 

Seejärel saime kokku enda ülikoolipoolse koordinaatoriga, nägin nii teisi erasmuslasi kui ka erinevate teiste programmidega tulnud välisüliõpilasi. Minu inglisekeelses grupis on enamik Suurbritanniast, USA-st ning Austraaliast, kuid mõni üksik ka Argentiinast, Leedust, Norrast jne.

Administratiivseid pabereid täites muigasid ka prantslased ise, sest nad ei saanud samamoodi aru, mida täpselt nõutakse ja milleks see kõik vajalik on. Näiteks ema/isa nime kasti pidime kirjutama hoopis numbreid ning üleüldse très bizarre süsteem. Nüüd olles ära täitnud la Fiche d'Inscription Administrative'i, peaksin saama üliõpilaskaardi, mis on vajalik ühikas kui ka ülikoolis neti kasutamiseks ja pangakaardi tegemiseks. Öeldi ka, et aktiveerimine võib võtta kuni nädala. Madame'il hakkas aga tööpäev lõppema ning ta palus meil uuesti kahe päeva pärast kohale tulla, et vajalikke dokumente esitada. Mina sellega nõus polnud ja läksin kohe oma passi ja ravikindlustuskaarti paljundama, mis tuli koos üliõpilaskaardi taotlusega esitada. Minu õnneks tuldi mulle vastu ja järgmisel päeval pidin oma kaardi juba kätte saama :) Lisaks meeldivad prantslastele igasugused kindlustused. Siin tuleb kõik ära kindlustada. 

Järgmisesse loengusse ma ei läinud, sest pidasin olulisemaks juba Disneylandi aegadest vanasse tuttavasse Auchani sõita, kust kõik vajalik nädalaks ära osta. Tagasi jõudsin kümnekilose kotiga ja naeratus kõrvuni:) Hiljem kuulsin, et teised olid oodanud õppejõudu, keda ei ilmunud kohale ka tunni möödudes. Nii et igati õige ja hea ajakasutus!



Järgmisesse postitusse lisan enda väiksest kodukesest mõned pildid ka!



Hanna