Hanna dans la ville rose: Tu viens d'où?

Kui hääl on justkui tuulega minema viidud ning vastuseks suudan vaid noogutada või pead raputada, siis praegu on kõige õigem aeg mõningatest seikadest pajatamiseks.

Eelmisel pühapäeval algas nii-öelda integratsiooninädal, kus esimeseks ürituseks oli planeeritud linnaga tutvumine, millest lühidalt rääkisin eelmises postituses. Järgmised kolm õhtut olid sisustatud Toulouse’i erinevate baaridega tutvumisega (minule meenutasid need Tartu põhikohti) ning selle alusel võiks väita, et öösel ei liigu linnatänavatel eriliselt vähem inimesi kui päeval. Seda seletab ka asjaolu, et siin õpib rohkem kui 100 000 üliõpilast (võrdluseks: ainult keskust arvestades elab siin peaaegu 450 000 elanikku, kuid võttes arvesse ka äärealasid, on oma kodu leidnud Toulouse’is 1,3 miljonit inimest). Siiski on tegu Prantsusmaa 4. suurima linnaga pärast Pariisi, Lyoni ja Marseille’d. Muidugi ei ole siin puudust ka immigrantidest, keda lõunapoolt voorib aina juurde. Neid kutsutakse siin racaille’deks ehk lihtsalt öeldes prussakateks. Äärelinnas on terved suured betoonplokkidest majad, kus nad pesitsevad. Uudishimu võttis minus võimust ning ühel pärastlõunal käisingi sealkandis piilumas, kuidas nende elu välja näeb! Pipragaas oli mul igaks juhuks taskus.

Kodupeatus

Siin on Toulouse’i metrookaart ning punase ringiga lõunapool tähistatud need alad, kus ma valgena mustade seas käisin. Minu kodupeatus on Compans Caffarelli ja juba Capitole’i juures on raekojaplats. Tavaliselt lähen kesklinna jala, mitte metrooga. A liin ehk punane valmis siis, kui ma sündisin ning B liin alles 3 aastat tagasi.

Eelmise neljapäeva õhtul toimus korteritevaheline soirée, mille idee oli külastada nii palju erinevaid kohti, kus teised meie koolikaaslased või ka erasmuslased elavad. Meie grupp suundus kolme Norrast pärit tüdruku juurde, kelle juures aeg möödus nii kiiresti, et lõpuks see jäigi meie õhtu ainukeseks istumiseks.

Lisaks arvan, et olen oma valiku ainete suhtes teinud. Koos minu õppejõu hinnanguga on need järgmised:

Migration and human rights – äärmiselt kohusetundlik pisike itaallanna välimusega õppejõud, kes jagab iga loengu alguses materjale ja enda konspekte ning meie ettekandeid kuulates nõuab, et teeksime samamoodi lühikese kokkuvõtte, mille ta saab kõikide jaoks välja printida.
Global approach of development challenges – väga prantslaslik keskealine meesterahvas, kes põhiliselt tahab, et meie kommenteeriksime tema koostatud slaide ja iga vastus temalt on “it’s okay!” / “yes”. Enamjaolt ta nõustub kõigega, mida õpilane välja pakub. Vahel tundub mulle, et ta isegi täpselt ei mõista, mida näiteks Inglismaalt pärit neiu temalt küsis.
International relations and major security issues in the world today – tõesti huvipakkuv aine ning kindral kui õppejõud sobib sinna valatult. Ainult kui kas või minut hiljaks jääda, siis uksest sisse enam ei pääse…(Muide selles loengus näidati meile ka Pronkssõduri pilti, kuid pikalt ta sellel teemal ei peatunud)
French – traditsiooniline Lõuna-Prantsusmaa naine, kes kädistab ja naerab.