Üleeile, laupäeval käisin belglase Eline’iga Vahemere-äärses
Montpellieris, mis jääb Toulouse’ist idapoole ja enam-vähem 250km kaugusele.
Kahjuks randasid me siiski vaatama ei läinud, sest juba tänavate vahel puhus
tuul 15 m/s, aga erinevalt Nizza kandist peaksid sealsed plaažid olema
liivased. Selles kaunis päikeselinnas on
kõik majad, trepid ning tänavad kollakad-beežid ning üldine mulje jäi
hästi viisakas
ja väljapeetud, kuid natuke kodusem kui Bordeaux. Lisaks peaks seal
suhtearvu järgi olema (21% linnarahvastikust) teisena kõige rohkem
üliõpilasi Prantsusmaal, järgnedes Poitiers'ile.
Hommikul startisime Toulouse’ist juba seitsme paiku jällegi covoiturage’iga ja teekond läks
üllatavalt kiiresti, sest ma magasin päris sügavalt terve aja. Kui kohale
jõudsime, siis võtsime rongijaamast kaardid ja avastamisretk võis alata. Päeva
esimese poole jalutasime ringi ja tutvusime üsna pisikese linna
vaatamisväärsustega (olgugi et ta on suuruselt 8. linn, siis keskus oli ikka täitsa väike). Pärastlõunal käisime Polygone’is šoppamas. Siis selgus ka, et meie
õhtune covoiturage on tühistatud,
kuid me ei teinud sellest suuremat paanikat, vaid mõtlesime, et ehk siis jääme
sinna ööseks. Õnneks paari tunni pärast siiski suutsime endale leida juhi, kes meid koju
tagasi viis. Pärast poodides käimist olime pikast päevast üsna väsinud ning
otsustasime lubada endale korraliku õhtusöögi peaväljaku ehk La place de la Comédie’ restoranis.
Nii ilusad trammid!!!
Palace Royale du Peyrou
Arc de Triomphe
Õnnelik Eline Belgia delikatesse nähes
Peaväljak
Toulouse’i jõudsime tagasi alles pärast keskööd. Ja üllatavalt tundus ilm siin palju soojem.
No comments:
Post a Comment